teisipäev, 29. aprill 2014

Kerkib...st.edeneb

Pikka aega ei ole saanud veebipäevikusse kirjutada, kuid see-eest on nüüd juba midagi näidata. Kuigi jah, peab tunnistama, et ajast on puudus. Just nüüd on abikaasal mitu tööprojekti vaja täita, samal ajal vajab Meistrimees abilisi katusele, samal ajal on vaja ära lahendada korstna küsimus ja katuseakende süsteem jne jne. Ikka kõik korraga-nagu ikka...
Kõigepealt said müüridele tõstetud laetalad, siin juures peab suure-suure kummarduse tegema Vennaraasule ja tema äiapapale, kes abiks olid. Siin vaade alt üles:
Mitme pika tööpäeva tulemusena on vaade juba palju kobedam:
Ja veel mitu tööpäeva edasi...on ettevalmistused tehtud, et saaks hakata sarikaid paigaldama:
Eile hommikul (kaguküljest) moblaga tehtud udune pildike- kuid aimu saab ikkagi-:
 Ning tänane pilt põhjaküljest:
Niiet edeneb :D




reede, 11. aprill 2014

Palgatööst vaba päev... mida teha?

Sel nädalal oli mul kaks (palga)tööst vaba päeva. Esimene päev kulus asjaajamise peale, lisaks käisin Piigaga arsti juures. On teine veidike köhane-nohune, aga see pidi kergelt mööduv nähtus olema. Teisel päeval aga võtsin töö tõsiselt ette- ikkagi "tõeline eestlane"- vabal päeval tehakse tööd! Võtsin ette riisuda Ihaste-kodus vana õunapuu aed, mõned püsilille peenrad olid veel koristamata- lõikamata. Oksapuru ja leherisu sai aga palju, kuhjasin selle keset põldu, mõtlesin, et seal võib ju julgelt põlema pista- ümberringi must maa... Aga tuul keerutas. Olete ju telekast näinud neid tornaado keerislonte. Vot siis leidis üks selline tuuleiil ka minu väikese lõkke üles ja keerutas ühe korraliku tulelondi kasvavate kuuskede poole. Kartsin juba, et tekitab mul korraliku ladvapõlengu. Õnneks sai tuul otsa ja kuused põlema ei läinud. Ajasin lõkke rehaga laiali, natuke tossas ja siis kustuski ära. Päris õudne oli!
Aga peale pisikest vahejuhtumit ma riisusin puudealust siiski edasi, ainult, et hunnikuid tekkis maru palju- kui tuul vaibub, ehk siis teen kunagi lõket ka. Võib-olla jätan hoopis maitule jaoks ootele...
Mis mind hämmastas, on see, et lõunapoolsel küljel on maa ära sulanud ja muld tuhkkuiv, lausa tolmab. Aga põhjaküljes, kus vari ei lase päikest ligi, on maa ikka veel keltsa all ja vesine. Sinna ei tasu oma jalga toppida- võib kinni jääda! Sellegipoolest olen (töö)päevaga väga rahul, selg sai korralikult märjaks rassitud- ehk siis oli trenni eest. Hoolimata kinnastest, on ka mõned villid peopesas. Ja otse loomulikult aias jälle ilusam :D
Põhjapoolne külg saab tehtud siis, kui õige aeg, küll jõuab.